teisipäev, 24. detsember 2013

Kuidas sünnib sõprus

Kuidas sünnib sõprus lapse ja tema lemmiklelude vahel? Mis on see salajane koostisosa, mis peab olema, et tekiks kiindumussuhe, mis kestab aastaid? Kuidas nukku lapsele tutvustada?

3-aastane Piia kasutab võimalust kaisutada Pihla, enne kui Pihel saab ühe Pärnumaa pere pesamuna nukuks (foto Grethe Rõõm/Mugul)

Homme kohtuvad nii mõnedki lapsed oma uute nukkudega. Mõned neist nukkudest on valminud siin Loonalapse töötoas, mõned on meisterdanud emad-vanaemad nukuringides. Kui nukkude loomisse on palju panustatud, küllap on lootused kõrgel, et laps hakkaks kingitud nukuga mängima ja tekiks soe suhe, mis kestab kogu lapsepõlve. Tean seda väga hästi, ka mina nukuvalmistajana olen põnevil ja lootusrikas, et minu abiga loodud kingitus võetakse omaks. Ootused on teadagi kiirtee pettumusteni, sest tegelikkus ei pruugi kujuneda ootuste sarnaseks. Siin saab siiski pisut ise kaasa aidata, et sündmused kulgeks soovitud suunas.


Õige nukk
Alustuseks võib mõelda sellele, kas nukk on lapsele sobiv. Sobivusel on vähe pistmiset sellega, mis värvi on nuku juuksed või silmad. Sobivuse tähendab eelkõige seda, kas nukk vastab lapse vajadustele ja arengutasemele. Beebi, kes kõike suhu paneb, ei vaja riietatavat ja juusega nukku, talle sobib nukk, kes on turvaline (ei eraldu väikseid osakesi või tekstiilikiude) ja kergesti puhastatav. Mudilasele sobib kaaslaseks nukk, kes meenutab oma ümaramate-töntsakamate kehaproportsioonidelt teda ennast, keda on kerge kanda ja kelle peal saab teha esimesi käeharjutusi tekikese peale või mütsi pähe panemisega. Nööpidega ja muidu detailsed riided on siin veel liiast. Seevastu juba paar aastat vanem laps oskab hinnata nukku, kellel saab riideid vahetada ja erinevaid patse teha. Sa ju tunned oma last, nii et küllap tunned ära nuku, mida tema kõige paremini kasutada saab oma mängus, kui mõtled oma lapse, tema oskuste ja vajaduste peale.

6-kuune Marii ja tema kaisunukk

Esmamulje
Mõtle ka esimesele kohtumisele. Millised on need lapse ja nuku esimesed kolm sekundit, mille jooksul tekib esmamulje, mida on peaaegu võimatu tagasi pöörata või muuta. Sageli (kuigi mitte alati) saab laps nuku mingil tähtpäeval või pühal, sünnipäeval, jõuludeks või lasteaia lõpukingituseks. Kõik need sündmused on juba iseenesest tulvil argipäevast erinevaid muljeid ja elevust. Võibolla on ümberringi külalisi või kaugeid sugulasi, keda pole ammu näinud. On teisi kingitusi ja uusi mänguasju. Võid pisut mõelda, kuidas selle taustal jätta ruumi ja aega just kingitud nukule, et tal oleks võimalus esile tõusta ja saada üks-ühele tähelepanu, mida ta väärib. Näiteks võib nukk jõuluvanalt saabuda pisut varem ja oodata last kuuse all, kui tõeline pühade melu pole veel pihta hakanud (tõsi, tänapäeval tähendaks see vist seda, et nukk tuleb juba novembris :)). Tähtsa kingituse üleandmiseks ei pruugi sugugi oodata mõnd suursündmust. Eks see muidugi oleneb lapsest ja pere traditsioonidest. Lapse ja nuku esmakohtumiseks võib sobida täiesti tavaline päev. Võibolla ärkab laps hommikul või tuleb pärastlõunal lasteaiast ja avastab külalise oma nukunurgas nukutoolil istumas ja teed joomas?

1-aastase Akseli ja tema pehmu esmakohtumine

Eeskuju
See käib läbi kõikjal laste arenguga seonduvas ja me ei saa siin ka sellest üle ega ümber: eeskuju loeb! Suhtu esimesest hetkest nukusse nii, nagu soovid, et laps temasse suhtuks. Suhtle nukuga nagu võrdsega, räägi nukuga sõbralikult, säti ta riidesse, kui olete kuhugi minemas, õhtul kussuta ta hellalt unele. Tee seda kõike nagu muuseas, justkui nukuga rääkimine ja toimetamine oleks kõige loomulikum asi maailmas, ära ülearu näitle või selgita. Sel viisil nukumängus eeskuju andmine võib olla eriti vajalik, kui lapsel on ka varem nukke olnud, aga ta pole nendega eriti mängima hakanud. Võibolla ta lihtsalt ei oska ja vajab võimalust alustuseks või aegajalt nukumängu pisut kõrvalt jälgida, et seda hiljem matkida. Ma ei mõtlegi, et täiskasvanud peaks kogu aeg koos oma laste ja nende nukkudega mängima, pigem on see juuretiseks siis, kui on vaja toetada lapse ja tema nuku sõprust.

11-kuune Piia ja pontsakas nukk

Lugude jutustamine
Anna lugude jutustamisega lapse kujutlusvõimele toitu, mis omakorda toetab nukumängu. Las nukk tuleb koos oma looga, taustaga. Kui laps on oma nukuga kohtunud, räägi talle, kust ja kuidas nukk tuli, millised on tema iseloomujooned või mis on tema lemmiktegevused. See ei pea olema mingi ülearu peen muinasjutt, tee sedagi võimalikult lihtsalt ja loomulikult, nii nagu räägiksid lapsele mis iganes igapäevasest asjast. Võid avastada, et kui treenid pisut oma jutuvestjasoont ja annad lapsele kätte esimesed niidiotsad, arenevad need lood tema mängudes edasi.

Preili Kolmene ja tema nukk, pikemalt ja rohkete imeilusate piltidega Grethe blogis (foto Grethe Rõõm/Mugul)


Hetkede loomine
Säti juba enne nuku tulekut valmis mõned asjad nukumängu jaoks. Nukule ei pea kohe sisse seadma täielikult möbleeritud kahekorruselist eramut. Siiski võid hoida käepärast tekikese, mille alla saate nuku tema esimesel ööl oma uues kodus tuttu panna. Suurema lapse ja tema nuku jaoks leia mõned nukuriided, kõige parem, kui need vastavad käesolevale aastaajale. Kui ootad lapselt, et ta enne õueminekut jope selga paneks, võib laps üsna kindlalt väita (ja tal on tuline õigus!), et nukk ei saa teiega õueskäigule kaasa tulla, sest tal pole soojasid riideid selga panna. Püsi sammuvõrra ees ja ennetada sellist draamat. Koo nukule müts ja õmble üks lihtne soe vammus. Võibolla saad hoopis oma vanemate panipaigast välja tuua ja korrastada mõned nukuriideid, mis kuulusid varem su enda nukule? Aegajalt tee ise nukunurk korda. Vaata, kas on nukuriideid, mis tahavad pesemist või parandamist. Pane paljad nukud riidesse ja säti mõnusasti laua äärde sööma. Võid mõnikord lisada mõne nõelvilditud koogi või heegeltatud köögivilja. Või pane nukule öösärk selga ja pane ta nukuvoodisse tuttu. Sellised väiksed stseenid võimaldavad lapsel tunnistada nukke kõrvalt justkui ise oma elu elamas ja kutsuvad palju suurema tõenäosusega nukumängule, kui mänguasjakastis muude asjade vahel paljalt lebav nukk.

Kohalolu
Eks see tuleb juba eelnevast välja, aga kui soovid toetada last ja tema nukku nende sõprussuhte loomisel, investeeri sellesse oma aega ja tähelepanu. Ole lapse jaoks kohal nende kohtumise esimestel hetkedel, et oleks aega loovalt vastata küsimustele, mis lapsel nuku päritolu kohta võivad tekkida. Leia hetki, et ise südamest nautida nukumängu ja sellega anda lapsele võimalus vahetult kogeda, kui rõõmutoov nukkudega mängimine võib olla. Ole kohal, et märgata, kuidas laps oma nukku kasutab. Ta ei pruugi etendada elavaid lugusid oma nukkudega. Võibolla ta hoopis räägib temaga vaikselt või vahetab vaid nuku riideid, aga ta siiski kasutab oma nukku.

Need on mõned tähelepanekud, mõtted ja osalt ka oletused. Kui Sul on nippe, edulugusid või just vastupidiseid kogemusi selle teema kohta, palun võta hetk, et need kirja panna, et ka meie saaksime neist õppida.












esmaspäev, 16. detsember 2013

Martale


Täna on Marta esimene sünnipäev ja ta saab kingiks päris oma nuku, pikapatsilise pehmu.


Nukk on pruunisilmne brünett, et sujuvalt sulanduda perre, kus kõik neli last on samasugused :)


Pehmu on 25cm pikkune, tema naha- ja selgaõmmeldud kombe kangas on tehtud sertifitseeritud orgaanilisest puuvillast. Nukk on pehmelt täidetud Lõuna-Eestis mahedalt peetud lammaste villaga. Brünetid nukujuuksed on villasest lõngast, mis peitsitud raudvitrioliga ja värvitud õunapuukoortega. Pruunid särasilmad ja suu on tikitud loodusvärvidega värvitud peenvillase lõngaga.


 Palju õnne ja toredaid nukumänge Martale!




neljapäev, 12. detsember 2013

Tedretähniline kavalpea

Ühe pisikese kavalpea ema palvel sündis tedretähniline kavalpea. See nukk ootas tegelikult riiulil juba mõnda aega endale nägu ja juukseid, aga ma polnud sugugi kindel, kes temast saama peaks.


Kui ta oli valmis, tedretäpid ninal ja kaval pilk silmis, tundus see nii õige! Kuidas ma ise selle peale ei tulnud?


Aluspüksid jalga ja kleit selga ja valmis ta oligi. Kleidi sai nukk mulle juba armsaks saanud lõike järgi. Mulle meeldib, et sellel kleidil on vooder, nii jäävad kaelus ja kinnis isegi kleidi pahupoolel ilusad ja puhtad :)


See nukuke on ~30cm pikkune. Keha on õmmeldud orgaanilisest puuvillasest nukutrikotaažist ning tihedalt täidetud mahedalt peetud lammaste villaga. Nii on nukul piisavalt tugevad jalad, et jaksata ka oma jalgadel seista :) Maavillased lõngajuused on saanud päikeselise säravkollase tooni kurumist ja hennast. Eeskujulikule ökonukule kohaselt on nuku riided taaskasutuskangastest :)

reede, 6. detsember 2013

Liisule

Viimasel ajal on nukkudel muudkui tuli takus. Veel hilisõhtul paluvad nad tungivalt, et ma nende kleidid triigiksin ja patsipaelad valmis paneksin. Järgmisel hommikul sätivad nad juba enne kukke ja koitu minekule. Kui mul õnnestubki kaamera haarata, enne kui nad minema tõttavad, siis saavad needki vähesed klõpsud tehtud veel hommikuses hämaruses.


Liisu nukk oli just selline kiirustaja. Arusaadav ka, sest Liisu elab Belgias ja sinna on pikk maa minna ning kohale oli vaja jõuda õigeks ajaks - Liisu esimeseks sünnipäevaks.


Liisu nukk on oma omaniku moodi, blondide kiharatega energiline ja mängulusti täis sinisilm.


Nukk on ~25cm pikk, pehmelt täidetud mahedalt peetud lammaste villaga, nahakangas ja roosa selgaõmmeldud froteekombe orgaanilisest puuvillast, juuksed on tikitud kollase karikakraga värvitud maavillasest lõngast, nägu taimedega värvitud peenvillasest lõngast, kleit taaskasutuskangast.

kolmapäev, 4. detsember 2013

Pöial-Liisi


Keegi on mu nukud ära tinistanud vist. Nad aina kahanevad! Rahvusvahelise seltskonna tegelased olid juba pea poole väiksemad kui kõik mu varem valminud nukud ja nüüd see nukk on veel pisem.


Ja oi kui nunnu ta on oma imetillukeste käekeste ja peenikeste jalakestega! Kahtlustan, et olen armumas sedasorti pisivormidesse :)


 Pöial-Liisi on ~10cm pikk, istub ka, kui vaja (fotosessioonil unustas fotograaf teda juhendada vastavaid poose võtma), nahk orgaanilisest puuvillatrikotaažist, täidiseks lambavill ja juuksed peas peenvillasest lõngast.

pühapäev, 1. detsember 2013

Rahvaste sõprus

Tänu ühele tellimusele sain teha midagi sootuks teistsugust: kaheksa väikest, 15 cm pikkust rahvusvahelist tegelast. Rahvuslikud rõivad teeb tellija ise neile selga. Nägude tikkimine oli tõeliselt mõnus loomehetk. Ma pole varem püüdnud eri rahvusi nukkudena kujutada ega harjutanud nägusid ka proovinukkudel. Tõeline nauding oli justkui kõrvaltvaatajana tunnistada, kuidas mu käed muutsid reaalsuseks pildid, mis olin oma meeles loonud ja nukud ärkasid nagu võluväel ellu.


Kas Sina tunned ära, kes on kes? Pane ennast proovile ja kirjuta kommentaaridesse, mis etnlist rühma või millise piirkonna põliselanikku iga nukk esindab. Mul oleks huvitav teada, kas sain ülesandega hakkama :)

esmaspäev, 11. november 2013

Karikakar

Karikakrale andsid nime lilled, mis õitsesid südasuvel ta sünni aegu. Lisaks on ka ta säravad juuksed saanud oma tooni kollaselt karikakralt.
(Karikakar vasakul, paremal Koidupuna oma suvekleidis)

Karikakar on hingelt päikseline, aga seda tean praeguseks vist vaid mina, sest tuleb välja, et ta on tõeliselt häbelik. Ta on suvest saati hiilinud kõrvale oma portreeloost siin blogis ja pildile olen suutnud ta meelitada vaid Grethe juures pildistamas käies ja ka Tartu Postimehe loo jaoks.


Täna saatsin Karikakra tema uude koju. Loodan, et ta kohaneb seal ja avab oma päikselise südame ka oma uuele sõbrale.

Fotod Grethe Rõõm/Mugul.

kolmapäev, 6. november 2013

Mona Mariele




Nukk on 25cm pikkune ja üleni mahematerjalidest: täidetud eesti lammaste villaga, naha- ja kehakangas on orgaaniline puuvill, juuksed õunapuu- ja sibulakoortega värvitud lõngast, silmad tikitud indigoga toonitud peenvillasest lõngast.

esmaspäev, 21. oktoober 2013

Nukuke aastasele poisile

Seda ei juhtu siinkandis vist ülemäära tihti, et poistele nukke kingitakse (huvitav, kas teistes kultuurides on teistmoodi?). Kui mõne väikse poisi sünnipäevale kutsutakse, püüan ka ikka kasutada võimalust ja ise nuku meisterdada kingiks, sest kui mina poisile nukku ei kingi, kes siis veel? :) Seda suurem on minu rõõm, kui vanemad või külalised ise paluvad mul mõnele poisile nuku õmmelda. Nukk on laste tööriist nende tähtsaimas töös - mängus. Poisid vajavad samamoodi mänguvahendit, mille kaudu läbi mängida elu, mida nad enda ümber kogevad.

Tegin seekord nuku, kes ei ole otseselt ei tüdruk ega poiss. Või õigemini, fantaasia abil saab ta olla nii poiss kui tüdruk, kuidas mängijale parasjagu vaja on. Soengu tegin lihtsamat sorti arvestades nukuomaniku noorust :): õmblesin õlgdeni juuksed pea külge.

Poisi ema soovitusel tõstin õmblust hiljem kõrgemale, et jääks rohkem lahtiseid juukseotsi sasimiseks ja lisasin ka tuka. Tõesti nii sai nukuke veel mõnusam. Pärast soengukohendust oli nukul uude koju reisimisega nii kiire, et pildistada ei jõudnudki. Õnneks saabus jäädvustus poisi ja nuku kohtumisest, mida siin ka teiega jagan. Rõõm on olla selliste hetkede tunnistajaks.

Nukk on umbes 25cm pikk. Mahedalt peetud lammaste villaga pehmelt täidetud nuku naha- ja kehakangas on sertifitseeritud puuvillast, juuksed-silmad-suu taimede või seentega värvitud villasest lõngast.




pühapäev, 6. oktoober 2013

Liivakarva patsiline pehmik

Lavendlitooni pehme plika lendas sel nädalal pesast välja, seega oli viimane aeg, et kooruks üks uus pehmik. See nukuke sai tegelikult juba suvel lõpul valmis, vähemalt nii ma arvasin. Ökofestivalil õmblesin talle juuksed ja pehmete nukkude arengust kirjutamiseks juba pildistasin ka.


Siiski jäi ikka kriipima, et käelabade suurus on ta ülejäänud kehaga ebakõlas. Kui ma oma nuku- ja nukuriiete õmblemise algusaastatel olin pigem ah-mis-tost suhtumisega, ehk et tühja kah, käib küll, siis nüüd ei taha ega saa midagi jätta, kui tean, et võiksin ja saaksin paremini. Nende nukkude õmblemine on mulle tõeliseks isiksusliku arengu võimaluseks, et arendada endas leebet kannatlikkust, põhjalikust, täpsust, lõpuni tegemist, alati just parima võimalikuni.


Ses vaimus võtsingi liivakarva pehmu täna taas ette, harutasin ta käekesed, kohendasin kehale parajaks ja ühendasin taas. Nüüd on ta tõesti valmis. Küps koos sügiseste andidega :)

Nukuke on 26cm pikk, pehmelt täidetud mahedalt peetud lammaste villagaga. Nuku nägu ja käed on oko-tex nukutrikotaažist ning liivakarva kombe puuvillasest trikotaaž-froteest. Nägu on tikitud taimedega värvitud peenvillaste lõngadega. Kanarbikuga värvitud lambavillasest lõngast patsid saab lahti võtta. Siiski pole kogu pea juustega kaetud, et nukk oleks kergem ja käepärastem just väiksemale, 1-2-aastasele lapsele. 






esmaspäev, 30. september 2013

Unekooli kaisunukk

Olin Unekoolile abiks nende päris oma kaisunuku loomisel ja valmistamisel. Eesti Unekooli ühingu südameasjaks on leebe unekooli meetodi tutvustamine, kus laste magamisharjumuste kujundamisel on võtmesõnadeks vanema kohalolekuga loodud turvalisus ja usaldus. Mõnikord on lastel uinumisel abi ka oma kallist kaisuloomast, tudilapist, kaisunukust.

Seadsime koos Unekooli vedavate tegusate emadega lähteülesande, siis mõtisklesin, otsisin sobivaid kangaid, tegin proovinukukesi, tellisime Unekooli kangaetiketid ja valmis need nukukesed saidki.

Mulle tundub, et kõik püstitatud lähteülesanded said täidetud. Unekooli kaisunukk on
kasutajasõbralik ehk pehme ja kaisutatav,

naturaalsetest materjalidest 
(nukkude näod on orgaanilisest puuvillasest nukutrikotaažist, kehad-mütsid puuvillasest forteest ning täidetud on nad puhta lambavillaga),

pesumasinas pestav 
(ülal pildil tõestuseks proovinukk pärast pesumasinas käimist ;))

ühtse, just Unekooli jaoks loodud stiili ja värvivalikuga,

ning Unekooli logoga. 

On ju täitsa mõnusad ja kaisutatavad? ;)

Kel lapsel uinumine raske, kiigake Unekooli FB lehele, sealt võib leida nõuandeid unehädalistele emadele-lastele. Unekooli kaisunuku saab 10€ eest soetada Unekooli lehelt, kauba peale kaasa seitse leebe unekooli nippi.

laupäev, 21. september 2013

Nukuringi-pontsu-tüdrukud

Ma olen pontsakama nuku lõike järgi tite/väikse poisi  moodi nukke teinud, nagu see Särasilmade lastehoiu põnn, aga tegelikult saab neist ka väga armsad tüdrukud, kui lisada pikad juuksed ja kleidid.

Järgmisel nädalal algavale nukuringihooajale mõeldes näitan isutekitajaks kaht eelmisel aastal nukuringis valminud tütarlast.
Marge õmmeldud kaunitar Mariele

Evelini punapäine nunnukas Paulale

Tublid naised, need nukuringinaised, eks! Tuleb ju tahtmine ise ka üks tore nukk meisterdada? :) Veel hetk kannatust, kohe varsti saab nukuringikutse ka valmis.

reede, 13. september 2013

Kaisukaid lumisest aprillist

Mul on veel esitlemata talviseid kaisukaid. Kui aprilli alguses neid ühel pühapäevasel perekondlikul matkal pildistasin, oli lumi veel maas. Teerajalt kõrvale astudes ei teadnud kunagi, kas jään lumekoorikule pidama või vajun puusadeni lumme. Selline põnevus. Praegu siit südasuviselt soojast septembrist vaadates tundub see lumine nagu mingi kauge-kauge teine maailm.









Nende kaisunukkude nahakangas on sertifiseeritud mahepuuvillast, keha taaskasutuskangastest või juurdelõikusjääkidest, silmad-suu tikitud puuvillaste niitidega, juuksed villasest lõngast, pea ja käed täidetud Eestis mahedalt peetud lammaste villaga. Võib pesta pesumasinas kuni 40-kraadises vees (erksate-intensiivsemate värvide värvikindlust tuleks enne igaks juhuks siiski testida).