reede, 30. august 2013

Pontsakas põngerjas


See pontsakas nukuke mängib eilsest armsa-koduse Särasilmade hoiurühma lastega. Emasüda ikka pisut muretseb, kas tal koduigatsus ka vahel peale tuleb ja kuidas ta teiste lastega klapib. Küllap ikka klapib.

Enne lahkumist nägin veel, kuidas ta nukuköögis ringi vaatas, 

nukusõpradega teed rüüpas...
...ja magama sättis.
See pontsakam nukuke täidab kenasti ka beebinuku rolli, minu silmis ongi ta eeskätt mõnus pehme ja läbinisti looduslik alternatiiv tööstuslikele beebinukkudele, nagu Baby Born või Chou Chou või Götzi, või kes nad kõik ongi...

esmaspäev, 26. august 2013

Pehme nuku evolutsioon

Olen palju pusida saanud nende pehme kehaga nukkude kallal. Õppinud otseselt kelleltki pole, ainult omal käel katsetanud ja tuletanud.

Et oleks nunnud käed. Ja jalad ikka jalalaba moodi, mitte ei ripuks kuidagi kahtlaselt sääre küljes. Et nukk istuks ja liigutaks pisut käsi ja samas püsiks keha täitev vill omal kohal ja ilusasti vormis ka pärast nuku pesemist. 

Nüüd olen jõudnud tulemuseni, mida julgen esitleda :)

Patsiline nukutüdruk oli sellest seltskonnast esimene, kes mu arvates tõeliselt armsasti välja kukkus.

Kui võrrelda kõige-kõige esimese pehme nukuga, kelle õmblesin esimesele tütrele esimeseks sünnipäevaks pea kolm aastat tagasi, siis on vist mõningane areng täheldatav? :)



neljapäev, 22. august 2013

Tuleristsed laadal teispool letti

Möödunud pühapäeval sain pärast suurt kõhklemist tuleristsed Ökofestivali loodustoodete laadal Karilatsis, esimest korda teisel pool letti.
Kõhklesin, sest mu kõige kallim nukuke (nii ütles üks õnnesoovija), on alles kahekuune ja võibolla pole laadamelu tema jaoks kõige sobilikum viis päeva veeta. Aga sattusime ühte päris mõnusasse nurgakesse ja kõnealune kallis nukuke oli kogu päeva üsna rahulolev. Peamiselt tudus kandelinas.

Tugiisikuks kutsusin kaasa oma käsitöö-õmblemis-meisterdamisõpetaja Ülle, kelle juures kogu kooliaja nukuringis käisin ja õppisin suure osa sellest, mis ma oma kätega teha oskan. Selline meistrilt õpipoisile järjepidevus :) Üllel olid kaasas tema tibatillud nukud ja imelised prossid, lisaks õpetas ta huvilisi kangaribast roose keerutama.
Sellel laadal kohtan igal aastal palju tuttavaid. Üks neist ei tundnud mind seekord eemalt ära ja kommenteeris hiljem umbes stiilis: "vaatasin siis üle õla, millised need kunstnikud-boheemlased on. Üks seisis leti taga, endal tita kõhul ja samal ajal tikkis midagi..."  :)

teisipäev, 20. august 2013

Helina kojusõit

Mõned teist ehk mäletavad Helinat. Täna alustab Helin reisi kaugele Ameerikamaale, kingituseks ühele väiksele tüdrukule.

See tüdruk seal Ameerikas on eesti juurtega ja et uus kaaslane tuletaks talle isamaad meelde, sai Helin reisiks endale veel ka linase kleidi, millele siduda rahvuslik vöö. Pildil on vööks tööstuslik pael, aga selle asendab kinkija eheda käsitsi punutud kõlavööga.
 
 Ilusat reisi ja õnnelikku uut elu Ameerikas!