Liivakarva patsiline pehmik

Lavendlitooni pehme plika lendas sel nädalal pesast välja, seega oli viimane aeg, et kooruks üks uus pehmik. See nukuke sai tegelikult juba suvel lõpul valmis, vähemalt nii ma arvasin. Ökofestivalil õmblesin talle juuksed ja pehmete nukkude arengust kirjutamiseks juba pildistasin ka.


Siiski jäi ikka kriipima, et käelabade suurus on ta ülejäänud kehaga ebakõlas. Kui ma oma nuku- ja nukuriiete õmblemise algusaastatel olin pigem ah-mis-tost suhtumisega, ehk et tühja kah, käib küll, siis nüüd ei taha ega saa midagi jätta, kui tean, et võiksin ja saaksin paremini. Nende nukkude õmblemine on mulle tõeliseks isiksusliku arengu võimaluseks, et arendada endas leebet kannatlikkust, põhjalikust, täpsust, lõpuni tegemist, alati just parima võimalikuni.


Ses vaimus võtsingi liivakarva pehmu täna taas ette, harutasin ta käekesed, kohendasin kehale parajaks ja ühendasin taas. Nüüd on ta tõesti valmis. Küps koos sügiseste andidega :)

Nukuke on 26cm pikk, pehmelt täidetud mahedalt peetud lammaste villagaga. Nuku nägu ja käed on oko-tex nukutrikotaažist ning liivakarva kombe puuvillasest trikotaaž-froteest. Nägu on tikitud taimedega värvitud peenvillaste lõngadega. Kanarbikuga värvitud lambavillasest lõngast patsid saab lahti võtta. Siiski pole kogu pea juustega kaetud, et nukk oleks kergem ja käepärastem just väiksemale, 1-2-aastasele lapsele. 






Kommentaarid