teisipäev, 27. märts 2018

Kuidas mina loon

Läbipõlemine kogub ennast kaua, sama kaua või veel kauemgi kogun ennast pärast seda. Vaikselt ikka loon, aga teel on tõrkeid, mis vajavad puhastamist. Näiteks on raske võetud töödega pihta hakata. Edasilükkamine, muude asjadega enda rakkes hoidmine. Võibolla teate seda mustrit :) Muserdav nii mulle kui nuku valmimist ootavatele armsatele tellijatele. Prokrastineerimine vaheldumisi enda päriselt toetamise ja laadimisega. Samas juba õmblema asudes tunnen taas mõnusat voolamist, mis kinnitab, et nukkude loomine on siiski täiesti õige asi mu jaoks. Täna võtsin aja, et häälestuda sellele, kuidas ma soovin luua oma elu: kogemusi, projekte, sealhulgas Loonalapse nukke. Saabunud selgus on täiega väestav. Kirjutasin üles, et endal ka hästi meeles püsiks.

Foto: Anita Austvika



Hoian fookust ja pakun endale seda, mida mina vajan mõnuga loomiseks: ruumi, kergust ja lõdvestumist. Kas kuhugi on kiire? Kas on vaja olla mingit moodi? Kelle need vaatenurgad kuuluvad? Ma küpsetan loomingu enda visioonis valmis. Naudinguga, sensuaalselt, loomiseks aega võttes. Tunnetan läbi iga nüansi, kas see on päriselt mina, aus, või kuskilt üle võetud maneer? Kas see on ehe või lihtsalt ruumitäide? Kas see paneb mind sisemiselt nurruma mõnus ja kerguses? Kui jah, siis on õige asi, ja väärt siia ilma toomist. Ühel hetkel on loodu küps, mõnusalt kerkinud, valmis, soe, kutsuv ja lõhnav. Siis toon ta pidulikkusega ilmale. Tunnen rõõmu ja elevust, et saan olla elu teenistuses. Panustada maailma, olles mina ise.

Sellest lähtuvalt võibolla pisut kohanduvad Loonalapse tegevused ja tellimistingimused. Siis te teate, et see on selleks, et veel paremini teenida ennast ja teid, armsad inimesed, kes te olete ära tundnud, et just Loonalapse nukk panustab teisse ja teie laste mõnusasse vabasse sirgumisse.

Südamest tänan sind, Marja-Liisa, selguse loomisel mind toetamast! <3

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar